Kui Eesti koolid taas kaugõppele läksid, oli see väike Eesti kool valmis. Loe, millised nipid ja otsused aitasid kolme väikelapse emal ja õpetajal eeskujuliku distantsõppe käima lükata.

“Tean, millega peavad silmitsi seisma paljud lapsevanemad, kelle töökoormus on pärast koolide sulgemist lakke tõusnud. Aga see ei pea olema nii rakse,” ütleb Eesti väikekooli õpetaja Gerly Lehtmets Imaverest ja jagab lahkelt oma nippe ja kogemusi.

Foto: erakogu

Meie koolis kehtib õpetajatele reegel, et 50% tundidest iga klassiga peavad toimuma veebis, koolipäeva aluseks on tunniplaan, kus on kirjas veebitunnid. Õpilastele peab andma tagasisidet ja kui tekib probleeme, et keegi kaob ära või tulemused langevad, tuleb sellest koheselt rääkida. Et kõik toimiks, otsustati meie koolis luua kõigile õpilastele kooli meiliaadressid ja kasutada ühtse platvormina MS Teams keskkonda.

Edu tagab kooli ja kodu koostöö

Töötan inglise keele õpetajana ja üritan tänavu magistriõpinguid lõpetada. Minu IT valdkonnas töötav abikaasa annab põhitöö kõrvalt kohalikus koolis füüsikatunde. Meie vanim laps Lenna (8) õpib sel aastal teises klassis. Tema nooremad õed käivad veel lasteaias, aga on nüüd samuti kodus. Meie leibkonda kuulub veel minu ema, samuti õpetaja. Võite ette kujutada, kuidas toimib elu majas, kus on 5 tuba ja 6 inimest ehk 3 õpetajat, 1 õpilane ja 2 mürgeldajat… Kuid julgen isegi öelda, et meil läheb täitsa hästi.

Neli videotundi päevas ja vajadusel pikapäevarühm

Lenna laulab praegu oma toas klassiõele sünnipäevalaulu. Viiest tänasest tunnist neli on veebitunnid, sh kehaline kasvatus. Pärast tunde võib Lenna MS Teamsi kaudu osaleda pikapäevarühmas ja veebis toimuvad ka osad huviringid vanematele õpilastele.

Et õppetöös osaleda, on tal kasutada veebikaameraga arvuti ja kõrvaklapid.  Vajadusel oleks saanud neid ka koolist laenutada – seda võimalust on Eesti koolid aktiivselt pakkunud ja pered on seda ka kasutanud. Vahel on abivahendeid pakkunud ka õpetajad, kui näevad, et õpilase mikrofon ei toimi või kodune taustamüra segab teda.

Lenna õppetöös osaleme abikaasaga nii palju, et õpetasime talle selgeks vajalikesse keskkondadesse sisse logimise, aitasime salvestada brauserisse järjehoidjaid ja uurime aeg-ajalt, kuidas tal koolis läheb. Kui esineb tehnilisi probleeme, aitame neid lahendada või anname vajadusel õpetajale teada, miks laps tunnist puudub või miks ülesanne tegemata on.

Meie kooli põhimõte: me ei pane koormat vanemale

Juba eelmisel aastal harjutasime lapsega iseseisvust, et üldjoontes tuleb tal kooliasjadega üksinda hakkama saada, ent vajadusel me aitame. Samas tegime kohe selgeks, et aidata saame me ainult enda töö kõrvalt ehk siis, kui meil on selleks vaba hetk. Teinekord on tulnud seda hetke päris kaua oodata ja nii tekkis ka Lennal vahel hirm, et ta jääb asjade esitamisega hiljaks. Õpetasime, et siis tuleb õpetajat teavitada, miks asjad nii on. On oluline, et õpetaja teaks, et õpilane tegeleb kooliasjadega, mitte pole lihtsalt kadunud. Kui see ei muutu krooniliseks, antakse hilinemised andeks. Üldjoontes õpetajad ju teavad, et lapsevanem ei saa kogu aeg õpilase kõrval istuda ja seetõttu on meie koolis põhimõte, et õpetame lapsele, kuidas ülesandeid teha ja esitada, ega pane seda koormat vanemale.

Kui õpilane ei saa aru, mida, kuidas ja kuhu ta tegema peab, on talle antud juhend abi saamiseks ja kõige juurde käib lause, et oma tööajal on õpetaja Teamsi kaudu kättesaadav.

On tähtis, et kontakt ära ei kaoks

Proovime saavutada, et koolielu tunduks nii normaalne kui võimalik. Igal kolmapäeval, klassijuhatajatunni alguses, on ülekooliline kogunemine, kus jagatakse infot ja vahetatakse muljeid, kuidas nädal möödunud on.

Meie edu võti peitub lihtsates asjades, millest olulisim on ilmselt ühtne süsteem. Meie töökeskkond on MS Teams ja tunnid on õpilastele kalendrisse sisestatud. Selle kaudu tunniga liitumine on selgeks õpetatud ka esimese klassi õpilastele ja see toimib.

Me peame tunniplaanist kinni – õpilased teavad, mida ja millal neilt oodatakse. Me märgime puudumisi ja paneme hindeid, et kodul oleks huvi korral olemas ülevaade, kuidas lapsel läheb. Me tõesti pingutame, et õppimine ja õpetamine oleksid kogu meie koolipere jaoks võimalikult stressivabad.

Iganädalaselt jagame toidupakke, mis on komplekteeritud põhimõttel, et ka esimese klassi õpilane iseseisvalt söönuks saaks, need sisaldavad viie koolilõuna jagu valmistoite. Ma julgen öelda, et lapsevanemad on meiega rahul. Lapsevanemana olen ise rahul

Mis on meie kooli edu saladus?

• Kõigil koolipere liikmetel on alates koroona esimesest lainest Office’i kontod
• Kõik soovijad on saanud koolist laenutada sülearvuti ja kõrvaklapid, seda võimalust kasutatakse julgelt. Kõik kooli sülearvutid on välja laenatud. Lisaks oleme saanud sülearvuteid eraalgatuse „Igale koolilapsele arvuti“ kaudu.
• Õppetöö toimub distantsõppe tunniplaani alusel.
• Vähemalt 50% tundidest toimub veebis, täpsemalt Teamsis ja need on lisatud õpilaste kalendritesse
• Õpetajatel on kohustus anda õpilasele vähemalt kord nädalas tagasisidet.
• Meie-tunnet aitab hoida ülekooliline igakolmapäevane kogunemine Teamsis, milles osaleb enamik õpilasi ja õpetajaid
• Tõhustatud ja eritoega õpilastel on võimalus koolis kontaktõppel käia
• Koolis töötavatele õpetajatele ja õpilastele pakutakse koolilõunat
• Kõigile distantsõppel olevatele õpilastele tellib ja jagab kool igal nädalal valmistoidu pakid
• Rutiin: veebitunnid, kogunemised, koosolekud toimuvad igal nädalal samal ajal. Ka klassijuhatajatund toimub igal nädalal veebis.
• Õpetajate motivatsiooni toetavad iganädalased veebikohtumised, neil on võimalus töötada soovi korral koolis ja süüa seal sooja lõunat
• Õpilastel on võimalus veebis ka huvitegevusega tegeleda (kevadine fotokonkurss, huviringid jne)

Mida mina distantsõppel kasutan?

• Graafikatahvel – kuvan harjutuse või töölehe ekraanile ja kirjutan sinna peale, et õpilased lisaks õige vastuse kuulmisele seda ka kirjapildis näeksid (väga kasulik tööriist neile, kes peavad kirjutama valemeid, noote vms teksti, mille sisestamine klaviatuuril on keerulisem)
• Openboard – valge tahvli rakendus, mida kasutan koos graafikatahvliga. Saan sinna luua eraldi leheküljed, mis automaatselt salvestuvad, nii et saan sama tahvlit vajadusel mitme klassiga kasutada
• Veebikaamera – õpilaste jaoks on oluline õpetajat vähemalt korrakski näha ja sama tähtis on ka õpetajal oma õpilasi näha, et ei tekiks nii suurt emotsionaalset väsimust, mis kipub vägisi peale tulema, kui räägid ja räägid, aga keegi ei vasta. Mulle meeldib lisaks integreeritud kaamerale kasutada ka eraldiseisvat, millel on hea mikrofon, nii et saaksin kaamera nt tahvlile suunata ja tahvli juures olles rääkida. Väga kasulik on see hübriidõppe puhul, kus osad õpilased on kodudes, aga teised koolis (nt siis kui mõni õpilane on kutsutud kooli) – nii kuulevad kõik kõiki ja õpetaja ei pea kogu aeg arvuti juures olema ning infot kordama.
• Dokumendikaamera – õppematerjal alla ja saan kohe õpilastele näidata. Jäävad ära skännimised, mida ei ole alati võimalik teha.
• Vocaroo.com– helisalvestiste tegemise keskkond, mis võimaldab õpilastel sisselogimise ja allalaadimiseta saata suulisi ülesandeid. Õpetaja ei pea neid alla laadima, vaid saab lingile minnes õpilase vastust kuulata.
• Teachermade.com– elektroonsete töölehtede koostamise keskkond. Laed üles tekstidokumendi, pdf faili või pildi, lisad sellele erinevat tüüpi ülesanded ja jagad õpilastega Google Classroomi või lingi kaudu. Süsteem on võimeline teatud ülesanded automaatselt ära parandama, mis vähendab aega, mis õpetajal kulub tööde kontrollimisele.

Artikkel on täispikkuses ilmunud ajakirjas “Pere ja kodu”