Ja kuidas toetada noori siis, kui kohtuda pole võimalik? Koroonakriis on pannud proovile meie kõigi kohanemisvõime, paindlikkuse ja hoolivuse. Õnneks pakkus kriis lisaks ebakindlusele ja ärevusele ka uusi võimalusi ja töövõtteid, mille abil nii õpilaste kui ka õpetajate vaimset heaolu toetada, kirjutab Ada Urm, koolipsühholoog ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige.

Ada Urm, koolipsühholoog, Eesti Koolipsühholoogide Ühing

Kaugnõustamine

Telefoni ja veebi vahendusel kaugnõustamine pole küll päris seesama, mis näost näkku kohtumine, kuid see on hea võimalus olukorras, kui teisiti pole võimalik – näiteks kui erinevad osapooled elavad eri linnades või riikides. Tänu e-lahendustele saab kuulata ära erinevad osapooled ning on kergem kõiki kaasata. Eesti koolipsühholoogide seas ongi veebinõustamine muutunud oluliseks täienduseks nende tööriistakastis. Kui arvestada veel sedagi, et paljud noored eelistavadki psühholoogi kabinetile virtuaalseid kohtumisi, tasub e-nõustamist kindlasti ka edaspidi sagedamini kasutada.

Kriisis on väga oluline põhimõte, et õpilastele ja kolleegidele saab toeks olla vaid see, kes ise suudab tasakaalu säilitada. Ka koolipsühholoogide jaoks on saanud väga tähtsaks regulaarsed veebikohtumised kolleegidega, kus kogemusi vahetada ja vajadusel nõu küsida. Veebis saavad kohtumistel osaleda ka need spetsialistid, kel töö iseloomu või vahemaa tõttu on suurematesse linnadesse sõita raske. Kolleegidelt saadud häid praktikaid on tugispetsialistid omakorda levitanud oma koolis, samuti on koolitöötajatele täiendava toe pakkumiseks loodud koolidesse ka tugigruppe.

Nõuandeliin 

2021. aasta alguses lõi Eesti Koolipsühholoogide Ühing koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga nõuandeliini, kus on võimalik anonüümselt ja tasuta pidada nõu kvalifitseeritud koolipsühholoogiga.

Eestikeelne lühinumber 1226 on õpilastele, lapsevanematele ja haridusasutuste töötajatele avatud tööpäeviti kell 16-20. Teisipäeviti kell 16-20 on võimalik helistada ka venekeelsele lühinumbrile 1227.

Digivahendid

Juba poolteist aastat kestnud kriisi ajal on välja töötatud ka mitmeid digitaalseid vahendeid, taskuhäälinguid, veebikursusi ja muid materjale, mille eesmärk on toetada vaimse tasakaalu säilitamist. Heaks näiteks sellisest vaimse tervise edendustööst on Eesti MTÜ Peaasi kampaania „Vaimse tervise vitamiinid“, mis andis õpetajatele ja tugispetsialistidele praktilised materjalid, mida õpilastega kasutada.

Eesti oma haridustehnoloogia

Muidugi oli õpilaste vaimset tervist toetavaid innovatiivseid digitaalseid vahendeid loodud ka enne, kui koroonakriis selle teema valusalt esile tõi. Mitmed Eesti iduettevõtted on arendanud lahendusi, mille abil laste ja noorte eneseregulatsioonioskusi arendada ning koolis töötavate spetsialistide töö veelgi tõhusamaks muuta. Ühe näitena võib tuua tervisemängu TriumfHealth, mille käigus õpivad lapsed praktilisi toimetulekuoskusi ning kasvatavad teadlikkust oma (füüsilisest ja vaimsest) tervisest.

Koostöös hariduspsühholoogidega on välja töötatud Clanbeat – digitaalne platvorm, mis võimaldab õpilasel oma päeva planeerida, eesmärke seada ja tegevusi jälgida. Õpetajad ja teised koolitöötajad saavad selle abil jälgida õpilase toimetulekut ning näha, kuidas õpilane ise oma hakkamasaamist hindab. Clanbeati vahendusel saavad koolitöötajad õpilastega ka vahetult suhelda ning vajadusel koostöös tugispetsialistiga ennetustööd ja sekkumist planeerida.

Nimetada tasub ka Helge Kooli, mille abil saavad koolipsühholoogid viia 13-19-aastaste noorte seas läbi ennetavat probleemide või murede kaardistamist ning nii oma tööd paremini planeerida. Näiteks kavandada temaatilisi infotunde, grupi- või individuaalnõustamist.

Keskendume lahendusele

Viimase pooleteise aasta kogemust kokku võttes näeme, et hakkama aitab saada lahendustele keskendumine. Ärevust ja stressi ei pea ignoreerima, küll aga on muretsemisest tulemuslikum tegeleda lahenduste otsimisega. Raskustega aitab toime tulla paindlikkus ja kohanemisvõime, mille arendamisel on kesksel kohal võimalus üksteiselt õppida. Nagu ikka, on oluliseks märksõnaks koostöö. Nii peres, lasteaias, koolis, kollegide ja ka erinevate organisatsioonide vahel.

Artikkel on algselt ilmunud Eesti haridust tutvustaval veebilehel Education Estonia