“Mida me õpetame, kui õpetame lastele programmeerimist? Me õpetame mõtlema,” ütleb Kristi Salum, Eesti ProgeTiigri programmi juht.  

“Ma usun väga sellesse, mida on öelnud Steve Jobs: programmeerimist peaks õppima igaüks – see õpetab sind mõtlema. Juba täna on maailmas raske leida valdkonda, mis poleks tehnoloogiaga seotud ja tulevikus on iga töö tehnoloogia-ala.” Programmeerimiseks pead suutma mõelda nii, et masin sinust aru saaks. Pead võtma suured probleemid ja ülesanded lahti väikesteks tükkideks ning looma koodi ehk andma arvutile tingimused ette. Ja kui midagi ei toimi, pead leidma koodist vea. Ja seda kõike me lastega teemegi.”

Kuidas lapsi tehnoloogia juurde meelitada?

“See pole üldse raske. Lastele on maast madalast iseloomulik uudishimu ja tahtmine kõike proovida. Pealegi on praegused noored juba tehnoloogia sees üles kasvanud – nende jaoks on see  väga loomulik. Pigem peame toetama ja julgustama õpetajaid, kes ei ole tehnoloogiateemades nii kodus.”

Programmeerimine arvutita?! Jah, see on võimalik!

Kõik on ju niigi kogu aeg ekraani taga ja nüüd suuname isegi lasteaialapsed sinna, on mõni ehmatanud, kuuldes programmeerimise õpetamisest Eesti lasteaedades. “Tegelikult lasteaialapsed õpivad meil programmeerimist hoopis seadmeta – mängu kaudu ja käed-külge meetodil,” ütleb Kristi. “Nad õpivad õues ja toas, robotitega ja ilma. Ja mis mulle veel eriti meeldib – see on väga hea võimalus innustada lapsi liikuma.” Jah, te kuulsite õigesti – liikuma! Näide lihtsast ülesandest, mille abil lastele algoritmilist mõtlemist õpetada:

if..., then..., else...

• Kui näitan punast õhupalli, siis sina teed kaks plaksu

• Kui näitan kollast, raputad pead

• Kui sinist, hüppad kaks hüpet üles

• Muul juhul - tõstad käed üles

Aga kuidas üks õpetaja tehnoloogiani jõuaks?

Kristi Salum. Foto Kelli Lindus

Kristi Salum on töötanud aastaid klassiõpetajana. Praegu Eesti õpetajate seas hästi tuntud tehnoloogiahariduse populariseerija tunnistab, et kunagi tundus arvutiõpetus tema jaoks üks igavamaid ja hirmsamaid tunde. “Olin päris kindel, et sellega ma tegelema küll ei hakka. Aga juhtus nii, et kui 90ndate aastate lõpus kooli tööle tulin, oli Eesti hariduse digitaliseerimiseks loodud Tiigrihüppe programm just hoo sisse saanud ning ka minu klassiruumis olid esimesed arvutid üles pandud. Oleks olnud imelik neid mitte kasutada.” 

Aga isegi siis, kui hea sõber ja kolleeg Ingrid Maadvere arvas, et esimese klassi lastele võiks Gustav Adolfi Gümnaasiumis programmeerimist õpetada, jäi Kristi veel skeptiliseks. “Olin veendunud, et see on midagi väga keerulist. Aga kui ma sõbra õhutusel esimest korda seda oma klassi lastega katsetasin, sain aru, et see on lihtsalt suurepärane: õpetada lastele mängides, nuputamisülesandeid lahendades matemaatikat ja loogilist mõtlemist! Ja mis kõige tähtsam – see meeldis neile tohutult! Nende säravaid silmi nähes olin lõplikult müüdud. Ühtäkki sain juurde väga palju uusi huvitavaid võimalusi, mida oma töös rakendada!”

Edasine on juba ajalugu: järgnesid koolitused, esimesed sammud programmeerimises ja üsna pea sai algklassiõpetaja Kristist juba teiste koolitaja. “Mäletan siiani, kuidas ma öösel, kui pere magas, vannitoas istusin ja vaikse häälega teiste jaoks õppevideosid salvestasin,” meenutab Kristi algusaegu. Tasapisi leidsid tehnoloogiahuvilised õpetajad aina uusi mõttekaaslasi üle Eesti. “Paljud neist, kellega aastaid tagasi alustasime, on ka praegu Eesti digihariduse eestvedajad, korraldavad üritusi, koolitavad ja toetavad kolleege. Tehnoloogiakirg on väga nakkav. Ja paistab, et jääb eluks ajaks.”

Kuidas ProgeTiiger maailma jõudis

Aeg läks ja 2012. aastal sündis juba samade esimeste entusiastide algatusel ProgeTiigri programm. Esialgne plaan oli, et jagame mõnede tehnoloogiaharidusesthuvitatud koolidega õpetamiseks vajalikke materjale ja koolitusi. Ei midagi kohustuslikku, kõik rangelt vabatahtlik. Kuid juhtus nii, et uudis sellest jõudis Eestist väljapoole. Jäi mulje, et Eesti on otsustanud kõigile lastele alates 1. klassist programmeerimist õpetama asuda. Ehkki see polnud päris nii, kõlas uudis nii vägevalt, et levis kulutulena üle maailma.

“Miks Eesti on asunud esimese klassi õpilastele programmeerimist õpetama,” kirjutas Forbes. “Eesti plaan kuueaastased programmeerima panna on geniaalne,” kirjutas populaarne Ränioru tehnoloogiablogi GigaOM. “Kas inglise lastele peaks programmeerimist õpetama?” küsis the Guardian lugejatelt ja 93% vastas “Ja!”. Tegelikult ei olnud kusagil kirjas, et Eesti teeks selle lastele kohustuslikuks, aga Tallinna hakkas kokku sõitma välisajakirjanikke, kes kõik tahtsid näha Eesti kuueaastasi programmeerijaid. “Minu oma klassi lapsed harjusid külalistega ja ei teinud teist nägugi, kui France 24 või BBC nende arvutitundi või kasvõi vahetunnis peetud lumesõda filmis.”

Jah, aga miks tehnoloogiaga juba enne kooli peaks alustama?

“Selleks, et me ei jääks lootusetult hiljaks,” ütleb Kristi veendunult. “Me ei saa lükata mõtlemise arendamist  hilisematesse kooliastmetesse – siis oleks see tõesti juba raske. Tean omast käest – mina õppisin seda täiskasvanuna. Aga väikelastega on võimalus seda teha mänguliselt ja uskuge mind – see on puhas lust! Nad lahendavad probleemsülesandeid, arendavad seeläbi loogilist mõtlemist ega saa arugi, et nad tegelikult juba õpivad programmeerimist. Nii saavad nad kaasa positiivse suhtumise ja neis ei teki arvamust, et see on midagi igavat ja keerulist.”

Nii et – inspireeri neid. Parem varem, kui hiljem. Just nii anname neile kaasa tulevikuks vajalikud oskused ja loome pinnase tehnoloogia-alaseks taiplikkuseks.  

3 nõuannet: kuidas tehnoloogia lasteni viia? 

1. Teenäitajad. Leia esimesed tehnoloogiast vaimustunud mõttekaaslased. Nendega saad mõtteid vahetada ja hulle ideid ellu viia, sest innovatsioon sünnib just nii.
2. Võrgustik. Tutvustage oma põnevaid tegemisi laiemalt koolis ja kodukandis, et nii jõuda ka teiste lasteaedade ja koolide õpetajateni ja õpilasteni.
3. Süsteem ja koostöö. Et asjast kasu oleks, tuleb läheneda süsteemselt. Koostöös lihtsalt õnnestub teha palju rohkem kui üksi pusides. ProgeTiigri programmi salarelv ongi olnud see, et kõik meie tegevused on omavahel seotud ja toetavad üksteist:
   1. tasuta õppematerjalid
   2. info jagamine ja koolitused
   3. populariseerivad üritused, kus kõigil on võimalik kaasa lüüa
   4. tehnoloogiahariduseks vajalike seadmete ostmise toetamine. 
   5. koostöö õpetajate, ülikoolidega, ettevõtetega, huviharidusega

3 soovitust õpetajale, kes alles tahab tehnoloogiat tunnis kasutama hakata

1. Leia häid eeskujusid: näiteks kolleeg, kes juba midagi inspireerivat teeb. Võta lapsed kaasa ja mine vaata, kuidas ta seda teeb.  
2. Kui sa end tehnoloogiavallas kindlalt ei tunne, ära muretse – võta julgelt õpilased appi! On palju näiteid sellest, kuidas 5. klassi õpilased aitavad õpetajal tundi läbi viia: nemad tunnevad tehnoloogiat hästi, aga õpetaja teab, kuidas selle abil teadmisi edasi anda ja oskusi arendada.  
3. Leia mõttekaaslaste võrgustikud. Osale tehnoloogiahuviliste võrgustikes, sealt saad inspiratsiooni ja vajadusel ka head nõu. 

ProgeTiiger – programm, mis aitab Eesti lastel tulevikuks valmistuda

Programmi eesmärk on anda lastele-noortele tulevikus hakkamasaamiseks vajalikud oskused. Robootika, programmeerimine ja STEAM-ained sobivad selleks väga hästi. Nendega koos õpivad lapsed palju rohkem kui programmeerimist või robootikat: nad õpivad probleeme lahendama, loovust, koostööd tegema, kriitilist mõtlemist.

ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum ja projektijuht Kristine Asu. Pildilt puudub kolmas ProgeTiigri naiskonna liige Kirke Kasari.  Foto Argo Tornik

Programm on suunatud kõigile lastele-noortele alates lasteaiaealistest kuni gümnaasiumi ja kutsekooli noorteni. fookuses on kolm suuremat valdkonda: STEAM ained ja inseneeria, infotehnoloogia ja disain&tehnoloogia. Aina tähtsamaks muutub tehnoloogilise kirjaoskuse arendamine lastes. Et neist kasvaksid loovad inimesed, kes tahavad ja oskavad tehnoloogia abil maailma paremaks muuta, ega poleks vaid teiste loodud meelelahutuse ja teenuste tarbijad. Aasta-aastalt on ka ProgeTiigri tegevustes muutunud tähtsamaks küberturvalisus: et noored internetimaailmas vastutustundlikult käituda: kaitsta ennast ja mitte teistele liiga teha.

ProgeTiigri kõige suurem väärtus on entusiastlike eestvedajate võrgustik – igas Eesti maakonnas on nn progetiigreid – tehnoloogiahuvilisi õpetajaid, kes pakuvad lastele põnevaid võimalusi ja inspireerivad aina uusi kolleege kaasa lööma. Just nende abil on Eesti nüüdseks jõudnud tulemuseni, millest 2012. aastal poleks julgenud unistadagi. Täna on ühel või teisel moel, rohkem või vähem ProgeTiigri programmi tegevustes kaasa löönud juba pea kõik Eesti lasteaiad ja koolid.

Autor Eva Toome
Artikkel on algselt ilmunud Eesti haridust tutvustaval veebilehel Education Estonia