Hariduse tulevik võiks olla kontakt-ja digiõppe hübriid, kirjutab üliõpilane Kätriin Helena Huttunen Postimehes ilmunud artiklis.

Ei tohiks eeldada, et igaüks oskab iseseisvalt õpet planeerida või distantsilt õppida. Neid oskusi ja erinevaid alternatiive peaks õpetama kool, mitte katse-eksitusmeetodid. Kui selle nüüd kiirelt enda tugevuseks pöörame, saame digiõppe võimalustest ka päriselt kasu ja edaspidigi PISA tulemustes võidutseda.

Kätriin Helena Huttunen

Lõpetasin gümnaasiumi eelmisel aastal keset pandeemiat, võitude ja kaotustega. Kuigi väideti, et statistiliselt eksamitulemused ei langenud, vaataksin sellest järeldusest kaugemale. Pandeemia tõi väga tugevalt esile haridussüsteemi nõrga koha. Kool on õpetanud, mida ja miks ma õpin, kuid kõige tähtsama tööriista, kuidas õppida, pidin ometi ise leiutama.

Kuidas kõik algas…

Distantsõppe esimene periood oli konarlik ja pingeline. Matemaatika oli mu lemmik õppeaine. Paraku aastate jooksul omandatud õppimismeetodid lendasid eelmisel kevadel vastu taevast ning alustasin distantsilt matemaatika õppimisega nullist ilma ühegi ettevalmistuse võimaluseta.

Eksamile läksin siiski kõrgete ootustega. Sellelaadset stressi ei olnud aga ma varem kogenud ega osanud sellest välja tulla. Küll häiris, pärast poolt aastat üksi õppimist teiste hingamine, kella tiksumine, pastakate klõbin, eesistuja lõhnaõli – asjad, mida ma varem eksamitel üldse ei märganud. Kuigi eksamitulemus näeb statistikas hea välja, jäin eeldatavast madalama tulemuse tõttu ilma kohast Euroopa tippülikoolis.

Miinused ja plussid

Täies mahus on distantsõppel omad miinused, mida aasta jooksul juba arutatud on: veebiõpe sisaldab kokkupressitud infot, ei ole kõigile veel kättesaadav, süvendab ebavõrdsust, lõikab välja suure osa sotsiaalsest kogemusest koolis. On neid, kelle jaoks distantsõpe toimib; neid, kelle jaoks see võiks toimida, aga ei oska selles veel orienteeruda; ning on ka neid kellele see üldse ei sobi. Siiski, võib tulevikuks hübriidsel distantsõppel olla paralleelselt kontaktõppega tohutut potentsiaali.

Reaalajas veebiõppe või salvestuste abil jõuaksid head õppemeetodid palju kaugemale – head õppematerjalid oleksid kõigile Eesti õpilastele kättesaadavamad ning ka õpetajate järelkasv saaks teiste meetoditest õppida ja õpitut oma töösse rakendada. Tänu pandeemia võimalustele sain kogeda ka kübet oma lapsepõlveunistusest ilma suurte õppemaksude maksmiseta, mis ülikoolide füüsiliseks ülalpidamiseks kuluvad. Läbisin näiteks Harvardi, Yale’i ning Oxfordi makromajanduse ja politoloogiakursused, sest need olid kõigile internetis tasuta kättesaadavaks tehtud. Taolisi digiõppe võimalusi õppekvaliteedi arendamiseks on tohutult, virtuaalreaalsusest ühtse õppeplatvormini.

Gümnaasiumis annab distantsõpe vabadust

Digiõpe annaks ka gümnaasiumi lõpuklassis võimaluse teatavat õpilävendit ületades olla oma õppimise planeerimises iseseisvam. Puudusin lõpuklassi esimesel poolaastal tihti, käisin ainult kontrolltöid tegemas, sest iseseisvalt üksi õppides omandasin info kiiremini kui klassis. Kasutasin vabanenud aega enda huvide süvendamiseks: lugesin raamatuid, õppisin, magasin end korralikult välja, kogusin raha ülikoolifondi, ehitasin sõpradega üles keskonnasäästliku start-up’i. Samas teise poolaasta distantsõppes osalesin hea meelega kõikides salvestatud tundides, sest sain vajadusel jätta vahele õpetajate kordavaid seletusi ja küsimuste korral liituda reaalajas tunniga.

Distantsõpe ja iseseisev planeerimine lubas mul olla edukas nii koolis kui ka aitas avastada tulevikuplaanidega seotud teadmisi, milleks mul kontaktõppe ajal aega ei olnud. Stsenaariumid on erinevad, aga iga gümnasist ei ole laisk. Koolile kuluv aeg ja vale õpitempo mõnikord just pärsib inimest, kui tal on kindlad tulevikuplaanid, hinded korras ja tahaks pigem erialaselt end juba arendada – digiõpe aitaks õppimist efektiivsemalt planeerida. Loomulikult peaks olema ka teatav turvavõrk, lävend, millele alla jäädes tuleb kontaktõppesse kohale tulla või eratunde võtta, aga potentsiaali suuremaks enesearenguks on hübriidses digiõppes kõigi jaoks.

Tuleb õppida õppima

Selleks, et mingil kujul vabatahtlik digiõpe oleks tulevikus igaühe jaoks ka realistlik, tuleks meie haridussüsteemis hakata kiiremas korras õpetama seda, kuidas iseseisvalt ja efektiivselt õppida.

Loodan, et kunagi õpetatakse koolis efektiivsemalt õppimiseks:

• Enesereflektsiooni: enda olukorra, emotsioonide, stressitaseme realistlikku analüüsimist ja meetodeid enda tasakaalustamiseks.
• Endale sobivate õpiharjumuste leidmist: kas olen hommikuinimene ja kool peaks olema esimene asi päevas vōi oled sa produktiivsem õhtul.
• Kuidas toime tulla tähelepanu hajumisega? Kuidas fokusseeritult keskenduda? Kuidas tervislikult sotsiaalmeediat tarbida? Millised on alternatiivid telefonist saadavale dopamiinikogusele?
• Ajaplaneerimise oskust: tegevusnimekirjade ja ajakava koostamist, aja õpiplokkideks jagamist ning ekraanidest pausi tegemist.
• Enese eest vastutamist: eesmärkide seadmist, nende tükeldamist, iganädalast olukorra analüüsi, julgust küsida abi ning sedagi, kust abi saab.
• Enese heaolu prioriteediks seadmist: kuidas aega maha võtta, kuidas leida enda jaoks harjumusi väljaspool ekraane, nt jalutamine, kokkamine, trenn, lugemine.
• Oma emotsioonide sõnadega väljendamist, kui füüsilisel kujul informatsioon on kokku surutud vaid väikse kaamerakasti sisse.
• Allikakriitilisust ja kriitilist mōtlemist: kuidas näha läbi väärinformatsioonist, meedia diskursusest, valesti tõlgendatud sõnumitest, kontekstist välja rebitud ütlemistest.
• Usalduse loomist: meeskonnatööoskust, julgust olla haavatav, kontaktvõrgustiku loomist, heaks sõbraks olemist.

Kui kool annaks kõik eeltoodud oskused ja õpetaks neid praktikas rakendama, saaksime juba lähemalt rääkida sellest, et distantsõpe on tegelikult väga hea täiendus kontaktõppele, mis õigesti rakendatuna ei sunni noori oma valikutes kompromisse tegema. Haridus- ja Noorteameti «Hariduse tehnoloogiakompassi» uus, just distantsõppest rääkiv peatükk on sellega juba algust teinud ning avab distantsõppe huvitavaid võimalusi ja trende. Loodan, et palju sellest jõuab õige pea ka õppemeetoditesse.